Kutseharidus ei ole tupiktee- Virumaa Teataja

allar (1)

Virumaa Teataja ajakirjaniku Anu Viita-Neuhausi artikli KUTSEHARIDUS EI OLE TUPIKTEE leiad siit:

Rakvere ametikooli vilistlane Allar Taimsaar iseloomustab suurepäraselt oma kooli motot, mis kuulutab, et meistrid on mängus.

Rakvere reaalgümnaasiumis õppinud Allar Taimsaare (24) hinnangul polnud õppimine just maailma kõige vajalikum tegevus. Nii ei viitsinudki enam-vähem keskmine õpilane eriti pingutada. Kui oli tarvis end kokku võtta ja kahe nädala jagu pingutada, siis see polnud keeruline. Aga olla stabiilselt motiveeritud oli juba raskem.

Ühel hetkel oli noormees 100 protsenti kindel, et ametikool on tema jaoks. Ehitusviimistluse eriala köitis ka seetõttu, et suviti oli ta abiks olnud ehitustöödel.

Õpetajad ei hakanud võimekat noormeest mõjutama, vanemadki polnud pahased, et poiss ametikooli kasuks otsustas. Allaril oli enda meelest parim otsus tehtud. “Olin kuulnud, et ametikoolis on natukene lihtsam, otsustasin seda teed minna,” sõnab ta. Selline arvamine ajab teda nüüd naerma, õppida tuleb igal pool. Seda pole ta kordagi kahetsenud, et läks peale põhikooli ametit õppima. Hoopis vastupidi. Ta on rahul, et aega jäi õppimise kõrvalt ka maadluseks ja kitarrimänguks.

Edukogemusi jagus vabasse aega ja koolitundidesse. Ometi, nii üllatuslik, kui see pole, tegi Allar otsuse ametikool pooleli jätta. Just nimelt – viieline õpilane suundus Soome Kalevipojaks.

“Suured rahasummad oli lihtsalt nii ahvatlevad, et läksingi. Esialgu kolmeks kuuks maalriks, mõtlesin, et teenin kolme kuuga korraliku taskuraha. Siis jätkan koolis,” räägib Taimsaare, kes jäi siiski veel üheks aastaks. Järsku mõistis ta, et tahaks areneda. Tekkis tohutu teadmisjanu: nüüd hakkan endale õppima, naasen ja lõpetan kooli.

Mõeldud – tehtud, Taimsaare lõpetas Rakvere ametikooli suurepäraste tulemustega ja sai ka presidendi käepigistuse. “Peale põhikooli ametikooli – see pole takistus, kõik teed on avatud,” sõnab noormees.

Just niimoodi ongi: Taimsaare otsustas veel suurema väljakutse vastu võtta ja astus Tallinna tehnikakõrgkooli hoonete ehituse erialale.

“Mõtlesin, et peaksin olema rumal, kui ei lähe proovima.”

Ehkki täna on ta parimate seas, ei läinud esiti kõik lepase reega. “Alguses oli raske kohaneda, tööd tuli palju teha. Tundsin, et reaalained polnud mul nii tugevad kui teistel. Pidin end palju just keskkooliosaga kurssi viima. Panin tähele, et reaalkallakuga koolidest tulnud kursavennad olid seda varem õppinud,” kõneleb noormees, kes tublisti järele õppis.

Ta ütleb, et selle kogemuse kaudu mõistis ta, et ükski asi ega olukord pole talle enam keeruline. “Enam pole olemas raskeid asju, neid, mis pole mulle loodud.”

Tulevane usin insener lisab, et ta on endale selgeks teinud tõsiasja: õppimis­aastad on varsti läbi, nõnda kaua, kui annab, tuleb rauda taguda. “Võtan viimast, niipalju kui võtta saab.”

Nii on tal juba järgmine tähis paika pandud: omandada kraad Tallinna tehnikaülikoolis.

Allar Taimsaare, kes on ka lahe taga maju ehitanud, tunneb, et teda kisub maailma.

“Olen täitsa avatud pakkumistele, uurin valdkondi, plaanis on veel enam teada saada investeerimise kohta. Ilmselt tegelen mitme valdkonnaga. Olen avatud hing,” kõneleb Taimsaare.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga